Category Archives: Õpikeskkondade kursus

Alguses see aine tundus minu jaoks liiga keeruline ja segane. Eriti kui sain aru, et enamasti teistel tudengetel on rohkem IT valdkonnas teadsisi või rohkem õpetajanaga kogemust. Loengud mõnikord oli väga rasked, sest mõned mõisted oli uued ja loengu ajal mina kaotasin aru saamise mõtted. Nemad arutlasid mingid tarkvara arendused ja erinevaid keskkonnad, mis onLoe edasi: “õppevõrgustikud ja keskkonnad”

Viies teema: nutiseadmetel põhinevad õpikeskkonnad Lugesin artikli : mobiil õpetöös –pedagoogilised praktikad kuni 12. klassini ja kõrgkoolidesArtiklis käsitletakse koolis õpetamist mobiiltelefoni abil ja telefoni õppetöös kasutamise erinevaid võimalusi nii tavaõppes kui ka kaugõppes. Mainitakse mängude kaudu õppimist.Kõrghariduses on mobiiltehnoloogia kasutamine olnud tõhus õppematerjalidele juurdepääsuks (Abachi ja Muhammad, 2014), kaasatuse suurendamiseks (Dobbins ja Denton, 2017), koostööõppe edendamiseksLoe edasi: “” Pedagogical Practices of Mobile Learning in K-12 and Higher Education Settings” Hua Bai”

Personal Learning Environments: Challenging the dominant design of educational systems Wilson, Prof. Oleg Liber, Mark Johnson, Phil Beauvoir, Paul Sharples & Colin Milligan Isiklikud õpikeskkonnad: haridussüsteemide domineeriva kujunduse väljakutse Autorid arvavad, et süsteemid mis on kasutusel preagu hariduses on kõik ühtemoodi, pole kasutajasõbralikud ja oma artiklis nemad pakuvad alternatiivse kujundusmustri, mis rõhutab sümmeetrilisi seoseid ,Loe edasi: “Neljas teema: personaalsed ja avatud õpikeskkonnad”

ma olen ikka “vana inimene”,ehk siis minu jaoks on raske tekitada mingid süsteemi arvutis aga lihte seda teha paberi peal. kui ma õigesti sain aru ülesanne, siis on vaja kirjeldada oma õpemisstiili just arvutis, mis mina teen selleks, et lihtsustada endale õppimist . proovisin teha skeemi

lugesin artikli “An Argument for Clarity:What are Learning Management Systems, What are They Not, and What Should They Become?By William R. Watson and Sunnie Lee Watson. Mis on õpihaldussüsteemid, millised nad pole ja millised need peaksid olema. Arvutite kasutamine hariduses on leidnud rakendust juba ammu (pärineb 1950ndatest), kui personaalarvuteid veel polnud. Arvutite kasutamisele õppetöös tõiLoe edasi: “Kolmas teema: õpihaldussüsteemid”

Esiteks, siin aines tunnen ennast tõesilena nullina.. Ma ei tea mitte midagi, enamasti tudengitel on juba mingi kogemust programmidega, mida õpejõud nimetab. Teiseks, kasutatakse raskeid mõisteis, milliseid mina- endine lasteaia õpetaja- ei saa aru. Selles loenguss sain selleks RSS ja ATOMi mõisteid. Ja jälle hakkan mõtlema, kas ma saan hakkama… aga olgu. Rääkisime tunnustusmärkidest. MitteLoe edasi: “õpikekskonnad- loeng”

Milleks mulle õpikeskkond? mis see on. Kas see on klassiruum, mida kujunada õpetaja arvestades õüilasi vajadus . aga laste toad kodus on ka õpikeskkond? Ja kui võtta õuesõppet siis on park, tänav on ka õpikeskond? Muidugi see tähendab, et arvuti on ka õpikeskkond. Õpikeskkonna peamine roll samaks: motiveerida õpijat pakkuda õpitegevuseks ja loovaks eneseväljenduseks võimalusiLoe edasi: “Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega- haridustehnoloogia käsiraamat”

“Pole midagi praktilisemat kui hea teooria.” Selles artikkelis käsitleb teooria pooldajaid ja vastaseid, mõned usuvad, et teooria aitab vaadata ette ja näha rohkem kui praktika, teised aga usuvad, et teooria võib kehtestada piiranguid ja panan silmad kinni reaalsuse õppetundide ees. Artikli eesmärk on teooriaga tutvuda ja pidada seda rakenduseks veebikoolitusel. Wilson kirjeldab haridusteooria kolme funktsiooniLoe edasi: “Anderson, T. (2008). Towards a Theory of Online Learning.”

Millised on teie senised kokkupuuted e-õppe ja virtuaalsete õpikeskkondadega nii õpetaja kui õppijana? Kui õpisin bakas , sisi hästi palju kokku putusin moodle keskkonnaga :loengud, ülesandeid, testid ja eksamid oli seal. Kasutaja jaoks polnud suht kerulline. Oli selge kus otsida materjale ja kuhu panna kodutöid. Google classroomiga kohtusin esimest korda eelmisel aastal just distantsõpe ajal.Loe edasi: “õpikeskkondad”

Three Generations of Distance Education Pedagogy  Terry Anderson ;Jon Dron Antud artiklis vaadatakse 3 põlvkonda  distantõppet(või kaugõppet- ei tea milline tõlge on õige). Iga etapp arerenes omamoodi toetades sotsiaal- ja kognetiivseoskustele.   Kognetiivse-käitumuslik pedagoogika – toetub õpetamise viisile. ( uus käitumine tekkib nagu reaktsioon stiimulitele.) Ja on maininud olulised aspektid: 1 õpilase tähelepanu tõmbamine 2.Loe edasi: “Õppekeskkonnad ja võrgustikud – luugemine”