Selle kursuse raames õpisin paris palju juurde : sain rohkem teada ainekava ja tunnikava kohta, milline praegune olukord informaatikaga Eestis ja mujal, mis võik olla paremaks. Minu jaoks oli väga kasulik teada saada tunni planeerimisest ja erinevatedest programmides, mis võib tunni ajal kasutada. Näiteks: see sama digiõpik. Lugesin palju huvitavad erinevaid artikleid ja mõned paniLoe edasi: “Informaatika didaktika kursus”
Author Archives: markisa23
õppevõrgustikud ja keskkonnad
Alguses see aine tundus minu jaoks liiga keeruline ja segane. Eriti kui sain aru, et enamasti teistel tudengetel on rohkem IT valdkonnas teadsisi või rohkem õpetajanaga kogemust. Loengud mõnikord oli väga rasked, sest mõned mõisted oli uued ja loengu ajal mina kaotasin aru saamise mõtted. Nemad arutlasid mingid tarkvara arendused ja erinevaid keskkonnad, mis onLoe edasi: “õppevõrgustikud ja keskkonnad”
informaatika didaktika
Alguses eelmise loengi kohta. Mulle väga meeldis “basseiniga” võrdlemine, ehk seda ,et digioskused on tegelikult madalas vees suplemine, millega kõik saavad hakkama. Isegi neid, kes ei oska ujuda. Ja informaatika on nagu sügavas vees sukeldumine, kui sa peab ikka mingid reeglid ja juhused teadme enne kui lähed ujuma. Mina mõtlesin enda peale : kaks aastaLoe edasi: “informaatika didaktika”
eluline
Mõnikord ülikoolis enda peale tunnen, kui oluline õpetaja roolis tekitada soodsa keskkonda õpilastele. Mis mind hääirib… ühe aine raames, saan hästi palju huvitava ja vajaliku info, aga mulle mitte kuidagi “ei istu” see viis, kuidas õpejõud õppetab. Ta järjest räägib hästi paju keerulisi teksi, tore kui ta mainib mingi eluline näide. Aga kuna selles ainesLoe edasi: “eluline”
” Pedagogical Practices of Mobile Learning in K-12 and Higher Education Settings” Hua Bai
Viies teema: nutiseadmetel põhinevad õpikeskkonnad Lugesin artikli : mobiil õpetöös –pedagoogilised praktikad kuni 12. klassini ja kõrgkoolidesArtiklis käsitletakse koolis õpetamist mobiiltelefoni abil ja telefoni õppetöös kasutamise erinevaid võimalusi nii tavaõppes kui ka kaugõppes. Mainitakse mängude kaudu õppimist.Kõrghariduses on mobiiltehnoloogia kasutamine olnud tõhus õppematerjalidele juurdepääsuks (Abachi ja Muhammad, 2014), kaasatuse suurendamiseks (Dobbins ja Denton, 2017), koostööõppe edendamiseksLoe edasi: “” Pedagogical Practices of Mobile Learning in K-12 and Higher Education Settings” Hua Bai”
Neljas teema: personaalsed ja avatud õpikeskkonnad
Personal Learning Environments: Challenging the dominant design of educational systems Wilson, Prof. Oleg Liber, Mark Johnson, Phil Beauvoir, Paul Sharples & Colin Milligan Isiklikud õpikeskkonnad: haridussüsteemide domineeriva kujunduse väljakutse Autorid arvavad, et süsteemid mis on kasutusel preagu hariduses on kõik ühtemoodi, pole kasutajasõbralikud ja oma artiklis nemad pakuvad alternatiivse kujundusmustri, mis rõhutab sümmeetrilisi seoseid ,Loe edasi: “Neljas teema: personaalsed ja avatud õpikeskkonnad”
loeng ülikoolis
Rääkisime sellest, kuidas lapsi hinnata ja anda tagasiside. Selleks,et lapsel oli õige suhtumine õpetööse ja motivatsioon õppida, on vaja kiita teda sellest eest, mis on tema jaoks raske. Seda, kus ta pingutas, et saada tulemust. Aga mitte selle eest mis temal tuleb loomulikult välja. Ja tegelikult kujundav hindamine see on hinne mis pannakse õppimise protsesiLoe edasi: “loeng ülikoolis”
Neljas teema: personaalsed ja avatud õpikeskkonnad-Minu personaalne õpikeskkond
ma olen ikka “vana inimene”,ehk siis minu jaoks on raske tekitada mingid süsteemi arvutis aga lihte seda teha paberi peal. kui ma õigesti sain aru ülesanne, siis on vaja kirjeldada oma õpemisstiili just arvutis, mis mina teen selleks, et lihtsustada endale õppimist . proovisin teha skeemi
Kolmas teema: õpihaldussüsteemid
lugesin artikli “An Argument for Clarity:What are Learning Management Systems, What are They Not, and What Should They Become?By William R. Watson and Sunnie Lee Watson. Mis on õpihaldussüsteemid, millised nad pole ja millised need peaksid olema. Arvutite kasutamine hariduses on leidnud rakendust juba ammu (pärineb 1950ndatest), kui personaalarvuteid veel polnud. Arvutite kasutamisele õppetöös tõiLoe edasi: “Kolmas teema: õpihaldussüsteemid”
. Miks iga õpilane (ei) peaks õppima juba koolis programmeerima
Возможно у меня нет большого опыта в преподавании, но я заметила что периодически какие то темы начинают немного выделяться из общего контекста. Допустим, 6 лет назад было очень популярно обучение на улице , я встречала много статей в которых утверждалось ,что это чуть ли не самый лучшый метод обучения детей. Сейчас все больше и большеLoe edasi: “. Miks iga õpilane (ei) peaks õppima juba koolis programmeerima”
Marina 