. Miks iga õpilane (ei) peaks õppima juba koolis programmeerima

Возможно у меня нет большого опыта в преподавании, но я заметила что периодически какие то темы начинают немного выделяться из общего контекста. Допустим, 6 лет назад было очень популярно обучение на улице , я встречала много статей в которых утверждалось ,что это чуть ли не самый лучшый метод обучения детей. Сейчас все больше и большеLoe edasi: “. Miks iga õpilane (ei) peaks õppima juba koolis programmeerima”

õpikekskonnad- loeng

Esiteks, siin aines tunnen ennast tõesilena nullina.. Ma ei tea mitte midagi, enamasti tudengitel on juba mingi kogemust programmidega, mida õpejõud nimetab. Teiseks, kasutatakse raskeid mõisteis, milliseid mina- endine lasteaia õpetaja- ei saa aru. Selles loenguss sain selleks RSS ja ATOMi mõisteid. Ja jälle hakkan mõtlema, kas ma saan hakkama… aga olgu. Rääkisime tunnustusmärkidest. MitteLoe edasi: “õpikekskonnad- loeng”

Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega- haridustehnoloogia käsiraamat

Milleks mulle õpikeskkond? mis see on. Kas see on klassiruum, mida kujunada õpetaja arvestades õüilasi vajadus . aga laste toad kodus on ka õpikeskkond? Ja kui võtta õuesõppet siis on park, tänav on ka õpikeskond? Muidugi see tähendab, et arvuti on ka õpikeskkond. Õpikeskkonna peamine roll samaks: motiveerida õpijat pakkuda õpitegevuseks ja loovaks eneseväljenduseks võimalusiLoe edasi: “Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega- haridustehnoloogia käsiraamat”

Anderson, T. (2008). Towards a Theory of Online Learning.

“Pole midagi praktilisemat kui hea teooria.” Selles artikkelis käsitleb teooria pooldajaid ja vastaseid, mõned usuvad, et teooria aitab vaadata ette ja näha rohkem kui praktika, teised aga usuvad, et teooria võib kehtestada piiranguid ja panan silmad kinni reaalsuse õppetundide ees. Artikli eesmärk on teooriaga tutvuda ja pidada seda rakenduseks veebikoolitusel. Wilson kirjeldab haridusteooria kolme funktsiooniLoe edasi: “Anderson, T. (2008). Towards a Theory of Online Learning.”

õpikeskkondad

Millised on teie senised kokkupuuted e-õppe ja virtuaalsete õpikeskkondadega nii õpetaja kui õppijana? Kui õpisin bakas , sisi hästi palju kokku putusin moodle keskkonnaga :loengud, ülesandeid, testid ja eksamid oli seal. Kasutaja jaoks polnud suht kerulline. Oli selge kus otsida materjale ja kuhu panna kodutöid. Google classroomiga kohtusin esimest korda eelmisel aastal just distantsõpe ajal.Loe edasi: “õpikeskkondad”

Õppekeskkonnad ja võrgustikud – luugemine

Three Generations of Distance Education Pedagogy  Terry Anderson ;Jon Dron Antud artiklis vaadatakse 3 põlvkonda  distantõppet(või kaugõppet- ei tea milline tõlge on õige). Iga etapp arerenes omamoodi toetades sotsiaal- ja kognetiivseoskustele.   Kognetiivse-käitumuslik pedagoogika – toetub õpetamise viisile. ( uus käitumine tekkib nagu reaktsioon stiimulitele.) Ja on maininud olulised aspektid: 1 õpilase tähelepanu tõmbamine 2.Loe edasi: “Õppekeskkonnad ja võrgustikud – luugemine”

“A History of Teaching Machines ” T. Benjamin, Jr. Texas

Antakse ülevaade arvutiõpetuse ajaloosse ehk siis kuidas õpetada arvuti abil .  Esimesega on toonud Pressi töid ja artikleid ja räägitakse sellest, et  tema tööd jäi kuidagi märkamata võrreldes Skinneri tööga. Tulemusena oli siis Borringu raamat arvutiõpetuse ajaloost, milles ta võrdles erinevaid masinaid . Ühesõnaga väga pikal artiklis kirjutatakse sellest, et kes siis oli esimesena kasutasLoe edasi: ““A History of Teaching Machines ” T. Benjamin, Jr. Texas”

Õpikeskkonnad ja -võrgustikud

õppeleping Teema – Mida ma soovin õppida? Mis valdkond? Kui rääkida ainult antud õppeaine raames, siis millised õpikeskkonnad on olemas, kuidas ma või siduda neid õpetamisega koolis. Tahaks ka vaadata kas ma ise ka on võimeline mingi õpikeskonna luua. Eesmärgid – Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind sedaLoe edasi: “Õpikeskkonnad ja -võrgustikud”

Informaatika didaktika

Lugesin järgmist arkitli “Computing at school in the UK ” autorid Simon Peyton Jones, Microsoft ResearchBill Mitchell, BCS Academy of ComputingSimon Humphreys, Computing At Schoolkohe siisejuhatuses on kirjas,et aurid arvavad ,et lapsed peavad teadma mitte ainult kuidas kasutada digitalsed tehnoloogiad, vaid ka seda kuidas need töötavad. Ehk siis töötamise pühiptintsiipid. Enne eelmisel kevadel toimunud koolitustLoe edasi: “Informaatika didaktika”