eluline

Mõnikord ülikoolis enda peale tunnen, kui oluline õpetaja roolis tekitada soodsa keskkonda õpilastele. Mis mind hääirib…

ühe aine raames, saan hästi palju huvitava ja vajaliku info, aga mulle mitte kuidagi “ei istu” see viis, kuidas õpejõud õppetab. Ta järjest räägib hästi paju keerulisi teksi, tore kui ta mainib mingi eluline näide. Aga kuna selles aines mul täiesti puuduvad eelteadmised, siis ma ei saa seda info kuskile mälusse siduda. Peale loengu ma tunnen, et peas tõeline tühjus.

Teise asi …mina püüan kõik koduseid töid teha õige ajal ja nüüd üks õpejõud jätis mulle tohutu palju tagasiside ja mõned tööd on vaja parandada. Aga miks ma pean seda teha, kui enne esimest eksamit on jäänud 2 nädalat.. miks ta ei saa koha neid töid ülevaadata ja tagasi saada. Mina ju esitasin töid õige aiajal? Üldiselt on tore vaadata tagasi ja parandada vigu, aga mitte enne eksamite. Vist on umbes sama tunne tekkib lapses kui enne veerandi lõpueksami( kontrolltöö) ta saab teada, et temal on vaja mingit vanad kodutõid parandada- ei motiveeri üldse!!!

Avaldanud: markisa23

Õpin informaatikaõpetaja erialal TLUs

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: