Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega- haridustehnoloogia käsiraamat

Milleks mulle õpikeskkond? mis see on. Kas see on klassiruum, mida kujunada õpetaja arvestades õüilasi vajadus . aga laste toad kodus on ka õpikeskkond? Ja kui võtta õuesõppet siis on park, tänav on ka õpikeskond? Muidugi see tähendab, et arvuti on ka õpikeskkond.

Õpikeskkonna peamine roll samaks: motiveerida õpijat pakkuda õpitegevuseks ja loovaks eneseväljenduseks võimalusi ning toetada püstitatud eesmärkide realiseerimist. Oliline, et õpikeskkond võimaldaks luua uusi lõhendusi suhelda ja töötada koos teistte õppijategam jagada informatsiooni, teha koostööid. epp . kuid võrd seda kõiki lubab meie praegune rikklikk õppekava? Jaanuaris ma oli ühes soomes koolis ja nendel 6ja 7 klassis ained on kõvasti lõimitud, see tähendab, et tunniplannis pole eraldi matemaatikat ja geografiaat aga on olemas aine nimega”Teadus” kus õpilased uurivad matematilisi ja füüsilisi seadusi ja samal ajal ei unusta geografiiat. Ja klassi ruumid on täesti eristuvad meie koolli ruumidest.

Õppijate õpiskeskonna tajumine mõjutab õppimise efektiivsust. (Entwistle, 1991)Edasi raamatus räägitakse just e-õpest.

Tüüpilises õpihaldussüsteemis on õppematerjalide ja viidete paigutamise ning järjestamise võimalused, ülesannete ja testide koostamise, edastamise ning hindamise võimalused. Õppejõud saab õppijaga individuaalselt suhelda, ühiseks õppimiseks on enamjaolt kasutusel foorumid

Kirjeldakse ka erinevad keskkonad. Mis on Eestis sündinud.

VIKO

eesmärk on muuta õppematerjalid, õppetööd puudutav info ja ajakava õpilastele veebis kättesaadavaks. Samuti pakub keskkond suhtlemisvõimalusi foorumite näol.

Lisaks tenholoogiale hakkavad mõelda ka sotsiaalse suhtlemise suunas.

Seni peamiselt väikese seltskonna poolt informatsiooni pakkuvale veebile on lisandunud teine oluline funktsioon – iga kasutaja saab veebi ise uue informatsiooniga täiendada (Gillmore, 2004).

Olulisemad suunad on personaalsete kodulehtede asendumine blogidega, mis täidavad isikliku või ka

rühma päeviku rolli; taksonoomiate asendumine folksonoomiatega; informatsiooni avaldamise võimaluste avardumine läbi interaktiivse osalemise ja ühisloome (nt wikides).

Õpijatel on enam võimalusi ise luau õppeprotsessis kasutatavaid materjale ning neid kaaslastega jagada.

Tõusnud on kommunikatsiooni roll õppetegevustes. Oma teadmiste arutamine kaaslastega loob võimalused ka paremaks enesere”ektsiooniks ja personaalseks arenguks. (kui ma mõtlen enda peale, siis ma pole harjunud sirvida netis mida kirjutaavad teised inimesed kuan eelistav elav suhtlemine) Õppijad on õpitegevustes senisest aktiivsemad, neil on suurem vabadus õppida seda, mis neile huvi pakub ja valida

personaalsemad õpiteed. (seda küll, agar aske orienteeruda kui pole inimest kes suunab sind. Näiteks otsisin enda jaoks inglise keele kursused sellel sügisel ja netis on hästi palju neid kes pakkuvad virtuaalsed tunnid+ aga kuidas valida, mis on õge, kuidas aru saada milline õpetamis viis aitab mind)

On olemas suletud( kindlad inimesed ja võrad ei saa vaadata mis toimub sees(ekool)) ja avutud õpikekskonad vabalt kättesaadav sotsiaalne tarkvara(blogid, wikid, vookogud jt).

Õpihaldussüsteemide peamine taotlus on organiseerida õpitegevused ja sisu õppijale arusaadavalt ning lihtsustada õppejõu tööd. Õpihaldussüsteemid püüavad õppimist hallata ja organiseerida, integreerides ja süstematiseerides õppija eest võimalikult suure osa õpikeskkonnast ja õpitegevustest.

Edasi raamatus kirjeldake õhte koli kogemus sotsiaalset tarkvara rakendatud kooli õpiruumi

sidumiseks ja interaktiivsemaks muutmiseks. Muutus raamatukogu hübriidseks õpikeskkonnaks, kus reaalses keskkonnas loetavaid raamatuid saab täiendada kasutajate poolt virtuaalses keskkonnas mitmesuguse lisainfoga – märksõnade, annotatsioonide ja sotsiaalsete soovitustega. Õpilase jaoks on

kasutatud keskkonna puhul tegemist eelkõige vahenditega, mis aitavad reflekteerida õpitut. Õpetaja/raamatukoguhoidja lisab keskkonda uusi saabunud teavikuid ja silmaringi laiendamiseks lisamaterjali.Kirjeldatakse ka keskonnda Kasutajasõbralikkusja õpijate motiverimisest .

Avatud keskkondade eelised:

􀀁 Materjalid keskkonnas on kättesaadavad kõigile, ka väljaspool õpikonteksti olevatele inimestele

􀀁 Kuna avatud keskkond koosneb reast erinevatest tarkvaralahendustest,siis mõnega neist tutvudes omandatakse teadmised, oskused ja kogemused kogu keskkonna kasutamiseks.

􀀁 Info kiirem liikumine ja kättesaadavus; samas ka erinevatest kanalitest tuleva informatsiooni kombineerimine uueks.

􀀁 Igast arvutist vaadatav/jälgitav, ei eelda isikliku arvuti olemasolu, materjalid kättesaadavad veebist.

􀀁 Suurem võimalus operatiivseks ja kiireks tagasisideks, kuna võimaldab näidata pooleli olevat tööd ning nõu küsida nii õpetajatelt kui ka õpilastelt.

􀀁 Võimaldab heita pilgu teiste õpilaste töödele, mis võib pakkuda uutarusaamist ülesandest ning seega tekitada uusi mõtted.

􀀁 Paindlikkus ja valikuvõimalused töövahendite valikul (lihtne lisada või eemaldada) vastavalt vajadustele, võimalus kohandada keskkond kõige paremini õpiprotsessi toetavaks.

􀀁 Lisaväärtusena pakub võimaluse õppida infotulvas orienteeruma ja käsitlema erinevaid veebipõhiseid vahendeid.

Avatud keskkondade negatiivsed aspektid:

􀀁 Ajab õpilasi segadusse, kuna keskkond pakub suurel hulgal uusi vahendeid,mis ei pruugi kõigile tuttavad olla ning kohati pakub ehk liigagi palju võimalusi. Juhul, kui õpikeskkond on üles ehitatud tundmatutest

vahenditest, siison õpiprotsess aeganõudev ja mahukas. Võib tekkida olukord, kus õppijad tegelevalt paljuute vahenditega tutvumisega, mistõttu sisulisele poolele pööratakse liiga vähe tähelepanu. Siinkohal oleks üks lahendus – õppijad ise loovad oma õpikeskkonna vahendi

Personaalne õpikeskkond (ingl. k. Personal Learning Environment)

on termin, mis viitab alternatiivsele lähenemisele e-õppes. Personaalne õpikeskkond ei ole tarkvaralahendus vaid on rohkem tehnoloogia kasutamise uus lähenemine või metoodika e-õppes.

Personaalsed õpikeskkonnad

on õppija poolt hallatavad ja kontrollitavad süsteemid, mis toetavad õppijat õpieesmärkide püstitamisel, õppesisu ja protsessi organiseerimisel ning suhtlemisel teiste õppijatega ning õpetajategaÕppimine koolis ja vabaaja tegevused väljaspool kooli ei pruugi enam olla väga selgelt eraldatud.

Erinevate vahenditega personaalne õpikeskkond võimaldab kasutajal alles hoida oma töö sisu ja vajadusel seda valikuliselt jagada.

Oluline on, et õppija ei pea enam kohanduma kooli poolt etteantud süsteemiga, vaid õppija enda loodud süsteem kohandub selle loojaga, mis annab ühelt poolt vabaduse ja teiselt poolt kontrolli kogu õppeprotsessi ja õpikeskkonna üle. Teine oluline aspekt on see, et õpetaja saab personaalsete õpikeskkondade kasutuselevõttu ära kasutada kursuse ühise keskkonna loomisel. Liites personaalsed keskkonnad ja keskse hajutatud kursuse keskkonna, saavutatakse õppimist individuaalselt toetav õpiruum ühisteks tegevusteks.

Personaalsete keskkondade rakendamine võimalikpigem keskkooli tasemel.

Veebipõhistel vookogudel (nt Netvibes, Page”akes) on lisaks peamisele infovoogude tõmbamise ja haldamise funktsioonile veel teisigi lisafunktsioone (kergesti lisatavaid vidinaid), mis võimaldavad õppijal organiseerida ja korraldada oma igapäevaelu. Näiteks saab vookogu lehele paigutada kalendri, märksõnu sotsiaalsest järjehoidjast, kirjutada märkmeid ning koostada tegemist vajavate tegevuste nimekirja. Lisaks on võimalik teha erinevaid otsinguid ning lugeda e-kirju. Seega saab vookogud muuta personaalseteks töö- ja õpikeskkondadeks


Avaldanud: markisa23

Õpin informaatikaõpetaja erialal TLUs

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: