Informaatika didaktika

Lugesin järgmist arkitli “Computing at school in the UK ” autorid
Simon Peyton Jones, Microsoft Research
Bill Mitchell, BCS Academy of Computing
Simon Humphreys, Computing At School
kohe siisejuhatuses on kirjas,et aurid arvavad ,et lapsed peavad teadma mitte ainult kuidas kasutada digitalsed tehnoloogiad, vaid ka seda kuidas need töötavad. Ehk siis töötamise pühiptintsiipid. Enne eelmisel kevadel toimunud koolitust ma ei teadnud kuidas täpsemalt töötavad robotid (näiteks seda, et on olemas erinevaid andurid ja n.e ) aga see ei seganud mind kasutada robotit oma õppetöös.

Kui võrd vaja see töötamise põhimõteid teadmine? Autorid arvavad, et informaatika on sama väärt teadus nagu matemaatika või keemia ja seda teadus on vaja õpettada juba esimesest klaasist. Mul just eile oli kogemus esimeses klaasis : uurisime klaviatuuri ja milleses osadest koosneb arvuti ise . Mõned lapsed veel halvasti tunnevad tähti ja nende jaoks on raske midagi kirjutada. Sellega- kas on mõtte alustada kohe esimeses klassis? Sest samal päeval oli mul teise klassiga tund ja nendega oli juba lihtsam midagi kirtutada /trükitada. Nendel on olemas juba mingi kogemus tähtedega ja numbridega . Kas arvutiteadus on distsipliin, mida iga laps peaks õppima, või lihtsalt selline, kus mõned sobiva motivatsiooniga noored peaksid saama mingil etapil spetsialiseeruda?

Kohtusin artiklis väga huvitava mõte, et “Haridus peaks täiustama nii õpilaste enast kui ka nende elu eluoskused. See valmistab noori ette maailmaks, mida pole veel olemas.” Aga kui võrd kool valmistab elu ette? Kas elu on ainult teadmised mis laps saab koolis? Hakkasin mõtlema oma lapsepõlve peale. Mõned elu jaoks olulised teadmised ma sain oma spordi trennis- Sport õpetas mid püstitada eesmärke ja jagada ülesanne etaapideks. Ma ka arvan, et head sotsiaalsed ja emotsioonalsed oskused laps peab saama ikka oma peres, ehk siis kasvatab last ikka pere, aga kool annab teadmised mõne aine kohta(matemaatika, keemia jne).

Sellega mulle väga meeldib Soome kool. Jaanuaris 2020 ma käisin ühte Soome kooli tundi vaatamas. Soome koolis õpetajad räägivad lastevanematele :”Ära tee lapsega kooliasju, parem mine jaluta temaga, või loe koos temaga raamatud. Ülesandeid me teeme koolis” . Meil on ikka teistmoodi. Koolis antakse nii palju kodutöid, et lapsevanemad poolõhtu istuvad kooliõpikutega ja vihikutega.

Autorid arvavad, et informaatika hõimab olulised hea õppeaine põhimõtted. Näiteks arvutusteooria, ning laialdaselt kasutatavad ideed ja kontseptsioonid (nt relatsioonimudelite kasutamine andmete struktuuri hõivamiseks). Siis ka abstraktsioon ja loogiline arutluskäik,ning selge mõtteviis ja tööviis, mis eristab seda teistest teadusharudest. Autorid kirjutavad seda, et informaatika õpimine kohe eesimeset klassis et elame maailmas, kus on palju tehnoloogiad, mis juhivad meie elu ja teadmised nendest on vajalikud iga kodanikule. Igal lapsel oleks elementaarsus arvutiteaduse mõistmine, nii nagu neil on elementaarne arusaam matemaatikast. Nende arvamus. kei sa seda ei tea sind väga lihtne kasutada või peeta tehnoloogia abil.Autori arvates informaatika õpetamine on kooskõlastatud Piage teeoriaga ja põhimõtega.

Infoteaduse õppekava (mõned lõigud)

*Arvutiteadus on põhimõtete ja tavade uurimine, mis toetavad mõistmist ja arvutuste modelleerimine ja nende rakendamine arvutisüsteemide arendamisel.Mõtteviis, mis loob raamistiku, milles arutleda süsteemide ja probleemide kohta. Seda mõtteviisi toetab ja täiendab a teoreetiliste ja praktiliste teadmiste kogum ning võimas tehnika abil probleemide analüüsimiseks, modelleerimiseks ja lahendamiseks.

*Arvutiteadus on sügavalt keskendatud sellest, kuidas arvutid ja arvutisüsteemid töötavad kuidas neid kujundatakse ja programmeeritakse.Arvutuslik mõtlemine mõjutab selliseid valdkondi nagu bioloogia, keemia, keeleteadus, psühholoogia, majandus ja statistika. voot ei tea. mul koolis polnud väga tugeva informaatika tundi, aga see ei seganund mulle õpida hästi ja aru saada bioloogia ja keemia põhimõteid. Neid ained oli minu lemmikuid ja ma sooritasin ka eksamid väga hästi . *Arvutiteadus on praktiline õppeaine, kus leidmine ja leidlikkus julgustatud.Eeldatakse, et õpilased rakendavad õpitud akadeemilisi põhimõtteid mõistmine reaalsetes maailmas. Kujunduse järgi näeb CAS-õppekava välja üsna traditsiooniline CS-õppeprogramm (andmestruktuurid, algoritmid, võrgud, arhitektuur, abstraktsioon ja nii edasi). Kogu mõte on selles, et see on piisavalt praegusest hetkest sõltumata, et see oleks olnud äratuntav kümme aastat tagasi ja peakski kümne aasta pärast ikka veel äratuntavad. Autorite sõnadel informaatika pole ennekõike arvutite kohta,teiseks, arvutiteadus ei ole sama mis programmeerimine. Edasi artikles käib jutt CASi kogukonda kohta: ajalugu ja põhimõted. siis ka kirjutattakse ka sellest kuidas toimus murre infotmaatika õpetamises ja antakse väike ülevaade riikliku õppekava kohta. CAS moodustati 2008. aasta alguses ja neli aastat pärast seda hõlmasid palju-palju koosolekuid. Haridus on sidusrühmadega tihe: aineühendused, õppealajuhatajate ühendused, auhindu andvad asutused, kutseühingud,haridustarnijad, mõttekojad, hariduse sihtasutused ja usaldusfondid jne. Tundub 2013. aasta tõelise käändepunktina. Õhusõda on võidetud: valitsus saab nüüd aru ning toetab arvutiteaduse kui kooliaine tähtsust, mida iga laps peaks õppima vähemalt algtasemel, võimalustega hilisemaks spetsialiseerumiseks.Nüüd algab maasõda: kool kooliti, õppealajuhataja pähe õpetaja, peame juhtumi esitama, visiooni edastama, tuge ja õppematerjale pakkuma ning koolitama õpetajad. See protsess võtab aastaid, mitte kuid.CAS eksisteerib selleks, et teha ainult ühte asja: kehtestada arvutiteadus kui a korralik kooliaine, alates algklassidest. Peame leidma viise, kuidas selgitada, mis on meie distsipliin vanemate, riigiteenistujate ja poliitikute jaoks mõistlikud viisid, mitte ainult tehnilised kogukond. Abiks on erialade selge eristamine oskustest ja tehnoloogiatest. Kokkuvõteks Ühendkuningriigi haridussüsteem arvutite arvutamisel kooli tasemel on pooleli. Lihtne osa on tehtud, kuid maapealne kampaania on alles alanud. Sellest hoolimata on olukord radikaalselt erinev

Mis ma sellest arvan? Olen natuke skeptik.Töötasin lasteaias 6 aasta ja isegi selle lühikise aja jooksul kohtusin erinevate teooriatega kuidas lapsi paremini õpetada. Paar aasta ma ise oli õueõppe fänn. Lugesin plju artikleid kus ol ikirjatatud et õuesõooe kõige paremini arendab last. annab olilusi teadmisi ja oskusi. Samuti töötasin 1 aasta waldoflastaias ja seal on üldse teisugine vaada lapse õpetamisele. Nüüd on viimati räägivad robotidest ja arvutist- ehk siis ainul läbi nende kasutamist me võime anda lastele kõige parimad ülevaade maailmast. Mulle tundub, et ei saa kõiki inimesi mahtuda ühte purki. eht me oleme nii erinevalt juba sündist saadik.Erinevad iseloomud, tajume info erinevalt, erinev mõtlemine. Igas teoorias võiv võtta natuke ja siis vaadata mis rohkem lapsele meeldib.

#Informaatikadidaktika #magistratuur #TLU

Avaldanud: markisa23

Õpin informaatikaõpetaja erialal TLUs

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: